Loovtöö- Leib
Valmistati vedel tainas, mida jahuse
kulbiga tõsteti rõõsa labidale. Lusikaga määriti hapupiima ja tehti näpujäljed peale.
Magushapu peenleib
Magushaput peenleib tehti vanasti suurte pühade ajaks ning pulmadeks ja matusteks. See
püsis kauem värske ja oli ka parema maitsega. Lõuna-Eestis kutsuti magushaput leiba
imatõdu leib. Sangastest on lõbus teade, mis kinnitab, et see tainas maitses hea:
“Immatedu leevä aigu enne pruukimist leotades kausin, s.o. leib enne immatedes, sis leotadu
juur manu. Kui hommugu immatedes, sis perast lõunet juur manu. Lõige viiga leiva aigu
pannas õkva hapnema juuretusega. Küländ tue ette, et kass ol juuretuse arä söönü” (EA 35:
587).
Kasutatakse rukkipüülijahu ja veidi suuremas koguses, kui lihtsa leiva puhul. Magushapu
leiva puhul puistatakse rukkijahu keeva vette (poolvedel tainas) ja jahtunult lisatakse juuretis,
raputatakse peale jahu ja jäetakse 2–3 päevaks hapnema, kord päevas läbi kloppides. Mõnel
annaabi.ee 
