Kõnetegevuse psühholoogia konspekt
pole veel kujunenud kavandav-reguleeriv sisekõne selle iseseisvaks täitmiseks ning iseseisvalt ta toime ei tule.
3. Kõnetegevus
Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne, seda teenindab
(juhib ja reguleerib) psühhofüsioloogiline mehhanism — kõne funktsionaalsüsteem.
Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja
kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. A. Leontje väidab õigustatult, et
psühholoogilises mõttes kõnetegevust kui motiivist tulenevat üksiktegevust ei eksisteeri.
Kõne ilmneb toimingutena (kõneaktidena) suhtlemisel või operatsioonidena mingi teise
tegevuse (tunnetustegevuse) koosseisus.
Keel, kõne ja kõnevõime (keelekasutusvõime, keelepädevus) moodustavadki kõnetegevuse
põhikategooriad. Keel on vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses
tunnetustegevuses