Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
ö outsider, küürakas ja lombakas narr.
1853 "Trubaduur" (ühe hispaania romantiku draama järgi) ja "Traviata" ( Dumas-noorema näidendi "Kameeliadaam"
järgi) - nn. "kuulus kolmik". "Trubaduuris" on vastandatud mustlased (metsosoprani roll Azucena, tema arvatav poeg
tegelikult krahvi poeg Manrico (tenor) --, ja omakasupüüdlik, reeturlik noor krahv di Luna (tegelikult Manrico vend).
Manrico ja krahv di Luna on rivaalid ka armastuses mõlemad armastavd Leonorat. "Traviatas" on peateglane Violetta
n-ö "langenud naine" (it keeles la traviata), poolilmadaam, kelle ennastohverdav armastus vastandub Pariisi
seltskonnaelu tühisusele ja kodanlikule võltsmoraalile, mida esindab Violetta armastatu Alfredo isa Germont.
Paljudest järgnevatest ooperitest nimetaksin "Maskiballi" (peategelane Rootsi kuningas Gustav III) 1859 ja "Don
Carlost" (Schilleri tragöödia järgi) 1867, viimane on kirjutatud Pariisi Opéra'le pr
annaabi.ee 
