Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid
Seda rakendatakse isikue
identifitseerimisel, maksude laekumise kontrollimisel, sotsiaalkindlustuses jm. Eestis võeti
see kasutusele 1992. aastal.
Rahvaloendus riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvastiku koostise
(sugu, rahvus jm tunnused), paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms
teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumne, analüüsimine ja üldistamine. Neid
tehakse üldjuhul iga kümne aasta tagant. Viimane leondus toimus Eestis aastal 2000.
Rahvastiku paiknemine
Rahvastiku tihedus elanike arv 1km2. (Eestis 30-35 inimest)
Rahvastik paikneb maakeral väga ebaühtlaselt. Pool inimkonnast asutab maismaast (pindala
149 mln km2) vaid 5%, seega 7-8 km2. Inimtühi on samas ainult 15% maismaast. 90% kogu
maakera rahvastikust on koondunud põhjapoolkerale, kus on kaks korda rohkem maismaad
kui lõunapoolkeral (vastavalt 39% ja 19% poolkera pindalast). Umbes 80% rahvastikust elab
Lõuna riikides
annaabi.ee 
