Võlaõiguse üldosa konspekt
maksmapandavusega
eeldused:
1. kehtiv garantiileping
2. garantiijuhtum ei ole võlgnikupoolne rikkumine. On see osa
mis on lepingus kokkulepitud. Garantiiandjad on
majandustegevuses üpris levinud – nt pangad. On teatud
kolmas isik kelle varaline olukord võimaldab saada kindluse, et
kui võlgnik kohustst ei täida, siis see kolmas isik täidab.
Kui füüsiline leping on garantii andjaks, siis st et see ei ole
garantii. Tuleb hakata leoingut tõlgendama.
vt ka Triin Uusen-Nacke, Juridica 2013, nr 3 – oli näha et hakkavad
garantii mitteaktsessoorsuse põhimõttest ümber minema.
Võlausaldaja saab niikuinii nõuda garantiiandjalt välja summa, mis
on kokkulepitud. Kui tuleb välja, et midagi on ülemäära makstud, siis
teiste mehhanismide kaudu peab õige summa õigesse kohta
jõudma.
Käenduslepingu erinevus garantiist
RKTKo 3-2-1-89-08, p 10-12:
- tagatiskokkuleppe tõlgendamine VÕS § 29 kohaselt