Lõpuks Oliine tulebki nõlvakule sugulastele appi. · Iisak ja Inger on nüüd laulatatud ning nende laps ristitud. Ilm on põuane, Iisak muretseb kartulisaagi pärast, kuid sügisel osutub saak keskmiseks. · Laplane Os- Anders külastab Kaugemaa talu ning räägib, et maa pidavat olema Iisakul riigilt välja ostmata. Hiljem selgub, et Oliine oli kadedusest teatanud nii Os-Andersile kui ka lensmanile, et maalapp pole Iisaku omand. · Lensman Geissler hindab Iisaku pingutusi ning üritab mehele kehtestada võimalikult väikest hinda maatüki eest. Hinnaks jääb 50 taalrit. Geissler taandatakse oma ametist, sest tal polnud koheselt näidata mingi tehingu raha, tema asemele saab maksukoguja poeg Heyerdahl, kes mõõdab maa uuesti ümber, kuid Geissleri leping jääb siiski jõusse ning Iisakul tuleb maalapi eest tasuda endiselt 50 taalrit.
Teine võimalus on see, et nad pole nõus sõjas osalema, kuna nende endi elu on kõige olulisem. Las sõdivad need, kes on valmis oma eluga riskima võidu nimel. Lõpptulemuseks võib olla väga väike arv sõdureid ühel poolel ja palju rahvast teisel pool. Loogiline, et enamasti kaotavad ikka need, keda on vähem. „„Kas teil ei olnud mullu üks metslind majas?““ („Dina raamat“ lk 63) Kui Jacob oma jahikaaslasele, lensmanile, külla läks, oli seal planeeritud ka õhtusöök. Jacob märkas lensmani tütre lauast puudumist. Ta soovis, et ka Dina koos nendega sööks. Kuna ta tüdruku nime mainida ei julgenud, siis küsis ta natuke ümber nurga. „Metslind“ kirjeldab Dinat väga hästi – tüdruk elas muretult „omas pesas“ ning oli küllaltki metsiku iseloomuga. Dina elas tallis ja sõi tavaliselt köögis ning täpselt sel ajal, kui soovis.
annaabi.ee 
