Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
,,Boriss Godunov" lugeda järgmiseks korraks!
29. aprill 2009
Puskini viimased elupäevad tõid tema korteri juurde rahvamassi. See oli esimene kord, kui
midagi sellist tehti ühe kirjaniku heaks. Valitsus arvas, et selle taga on mingi põrandaalune
liikumine. Sellepärast muudeti tema matusetalituse koht ja tema kirst viidi juba öösel Pihkva
kubermangu. Viimased päevad tõid vene kirjandusse uue lauliku Lermontovi, kes kirjutas
luuletuse ,,Poeedi surm". Puskini suhtumine Lenskisse oli irooniline. Puskinit ei mõistetud,
teda laimati, ta tundis üksindust. Tekkis kahetsus, kuidas vene ühiskond ei saanud aru sellest,
kes on Puskin. See näitab väga suurt muutust suhtumises kirjandusse ja luuletajasse/kirjanikku.
18. saj ei võetud kirjanikku üldse tõsiselt. Luuletaja tegi seda oma lõbuks. Lõpuks saadi aga
aru, et see ei ole oma lõbuks. Luuletaja panustas tohutult rahvuskultuuri teda tuli väärtustada.
See oli pööranguline sündmus vene kultuuris