''Jevgeni Onegin'' teose analüüs
Tema päevad möödusid teatrites
ja restoranides sõprade seltsis, kuid ta tüdines kõrgseltskonnast, naistest ja kõigest sinna juurde
kuuluvast. Ta tahtis sellest pääseda ja tema õnneks oli Onegini onu surivoodil ja pärandab mehele
mõisa. Jevgeni kolis maale, et pääseda Leningradi kõrgseltskonnast ja hakkab seal tegelema
mõisamajanduse ja talupeogadega, kellele annab lahtisemad käed.
Naabermõisa kolib noor poeet Vladimir Lenski ja neist kahest saavad head tuttavad.
Lenskinile meeldib Olga, keda on Vladimiri lapsepõlvest peale tahetud paari panna. Olgal on ka
õde, Tatjana. Kui esimene õde on jutukas ja seltsiv, siis Tatjana on kogu oma elu olnud vaikne
inimene. Jevgeni on vabade elukommetega mees, Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle
armastuskirja, mille mees tagasi lükkab, sest ta ei taha Olga õde ära kasutada. See muudab aga
kõik hullemaks, sest igatsus mida Tatjana tunneb muutub veelgi suuremaks ja valusamaks teades,
et tal ei ole enam lootustki