INIMTEGEVUSE MÕJU TÕMMULENDLASE ARVUKUSELE EESTIS
Tõmmulendlane (Myotis brandti, metsalendlane, Brandti lendlane) on üks Eesti kaheteistkümnest
nahkhiire liigist. Tõmmulendlane kuulub Eestis gruppi „paiguti levinud ja vähearvukad liigid“ ja on
seetõttu kantud ka Eesti Punase Raamatu haruldaste liikide hulka. [2]
1.1. Tõmmulendlase ehitus
Üldiselt sarnaneb tõmmulendlane ehituselt teiste nahkhiirtega (vaata Joonis 1.). Nahkhiired on
ainukesed lendavad imetajad. Lendamisvõime tagab esijäsemete muundus lennuseks, kus sõrmede
vahele jäävad naharibad. Teravate küünistega tagajäsemed on pisemad ja pööratud põlvedega selja
poole, võimaldades lagede all rippumist. Tähtis ehituslik eripära on suhteliselt suured kõrvad, mis
võimaldavad püüda ka kõige väiksemaid helisid. Keha katab enamasti pruunikas karv. [3]
Joonis 1. Nahkhiire kehaehitus[3]
Tõmmulendlane on inimese peopesast natuke väiksem - kaal jääb keskmiselt 4,3-9,5 grammi vahele