looduslike kiude, nagu õled või loomakarvad, et armeerida hapraid saviplokke. [1] 20. sajandi esimesel poolel hakati kiudsarrust kasutama ka betoonis ning esimeste betoonelementide puhul kasutati asbestkiudu. Aastast 1910. hakati kasutama betooni sarrusena naelu ja metall laaste. [1] Tõsiseltvõetavamad kiudbetooni katsetused pärinevad 1960-ndadest aastatest, mil NATO vägede lennuväljadel kasutati kiudbetoonplaate tagamaks lennuradade suuremat löögitugevust. 1970-ndatel aastatel arendati välja kiutüübid, mis parandasid oluliselt betooni paindetõmbe-tugevust. [1] Tänapäeval kasutatakse kiudbetooni põrandates, vundamentides, vahelagedes, seintes üle kogu maailma. Kõige uuemaid kiudbetooni kasutuskoht on vahelaed. Eestis esimesed kiudbetoonist vahelaed valmisid 2005. aastal Tabasalus, kui ehitati mitmekorruselist büroohoonet. [1]
mitte ükski Pentagonis töötanud isik ei kaevanud pärast rünnakuid selle kasutamata jätmise pärast. Isegi 125 hukkunu omaksed ei tõstatanud sellist probleemi. Praktikas oleks säärase süsteemi omamine ja rakendamine äärmiselt keeruline. Pentagoni asukoht määrati kindlaks 1941. aastal, kõigest mõni nädal pärast praeguse Ronald Raegani nimelise Washingtoni Rahvusvahelise lennujaama valmimist. Lennukid lendavad Pentagonist üle kogu päeva ja väga madalalt. Lennuradade 33 ja 15 lõpud asuvad Pentagonist vaid ühe kilomeetri kaugusel, sirgjoonel. Teoreetilise raketitõrjesüsteemi planeerijad oleksid seega teadnud, et selle kasutajatel ei jääks praktiliselt hetkegi aega, eraldamaks tavalist lennukit kaaperdatud lennukist ja tegemaks otsust, kas seda alla tulistada. Seega ei ole üllatav, et mitte ühelgi Pentagonist tehtud sadadest tuhandetest fotodest ja videotest ei ole näha säärast kaitsesüsteemi. Selle olemasolu
annaabi.ee 
