Külm sõda
ideoloogiliste erimeelsuste tõttu, ametlikult lahkus 1968);
2)Bulgaaria, 3) NSVL, 4) Poola, 5) Rumeenia, 6) Saksa DV, 7) Tsehhoslovakkia, 8) Ungari.
Kui läänes asutatud organisats. olid iseseisvate riikide vabatahtlikud ühendused, VMN(Vastastikuse Majandusabi
Nõukogu) ja VLO kuj. endast vaid NSVL-i diktaadi elluviimise vahendeid.
6. Võidurelvastuse algus
Külma sõja oluliseks jooneks kuj. võidurelvastumine. Külma sõja algul kulus NSVL-le ülekaal tavarelvastuses
( tankid, kahurid, lennukin jms.), kuid USA-l oli tollase maailma kõige võimsam relv- tuumapomm. Nõukogude
luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi puudutavad andmed ning 1949 a. katsetas NSVL edukalt
oma pommi.
1952 a. katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva- vesiniku e. termotuumapommi. Järgmisel aastal
õhkas oma pommi ka NSVL. Esialgu kavandati tuumapommide kohaletoimetamist peamiselt lennukitega, kuid