De Stijl’i maailmaparandamise püüdlused
Vormiliselt aga
mõjutasid De Stijl’i põhiliselt siiski prantsuse kubistid ja teiste avangardistlike
kunstivoolude esindajate teosed. Mondrian jõudis selle tulemusel välja põhivärvides –
punaste, siniste, kollaste – ristkülikuteni, mida ta esialgu kujutas heledal taustal. Edasi
jõudis ta oma kuulsate teosteni, kus põhivärvides pinnad on asetatud võrestikku.
Matemaatilist ilu ja rütmi nägi Mondrian ka suurlinnas ning proovis oma töödes edasi anda
justkui lennukiaknaist kogetavaid vaateid ning metropoli urbanistlikke rütme. (Paulus
2011). Arhitektuuris oli De Stijl’i eeskujuks Hendrik Petrus Berlage, kelle jaoks oli
ehituskunst ühiskonna peegeldus ja sellel lasus moraalne vastutus ühiskonnas toimuvast.
(Kodres 2001). Mulle tundub, et oma kaasajal oli De Stijl’i looming arhitektuurivallas
pigem kesine, oli küll välja töötatud ideoloogia, millele põhineti, kuid ideed jäid pigem
kavandite tasandile