lendas taevasse 1947. aastal kaheksateistkümnendal oktoobril. Rakett lendas ligi kahesaja seitsme kilomeetri kaugusele ja kaldus seejuures kolmkümmend kilomeetrit sihtjoonest vasakule. Kaheteistkümnendal veebruaril 1956 läkitati teele esimene tõeline tuumalaengut kandev rakett. See lendas läbi täisdistantsi 1200 kilomeetrit. Venelaste esimene raketiallveelaev B-67 läks oma esimesele ookeaniretkele 1956. aastal, nende pardal oli algul vaid kaks raketti, millistel lennukaugust vaid ükssada kuuskümmend seitse kilomeetrit. 1960. aastaks oli venelastel valmis kaheksateist raketiallveelaeva, neist seitseteist diiselelektrilise ja üks tuumajõuseadmega K-19, mille relvastuses oli kolm raketti R-13 lennukaugusega kuussada kilomeetrit. Samas seerias ehitati kuni 1964. aastani veel seitse allveelaeva ja ühtekokku sai neid kaheksa laeva kahekümne nelja raketiga. See oli õnnetu laev, millel juba ehitamise ajal juhtus suurem avarii milles hukkus kümme inimest
2 , selles nurga kaudu vy=v0 sin gt (kasutades kiiruse sõltuvuse ajast valemit v = v 0+ a t) { x=x 0+ v 0 t cos saab võrrandisüsteemi: g t 2 h=h 0+ v 0 t sin - 2 Selle võrranditesüsteemi abil saame leida horisondiga nurga all visatud keha koordinaadid h ja x mis tahes ajahetkel t. Kui soovime leida lennukaugust ja lennukõrgust, tuleb esmalt leida lennuaeg. Lennu lõpus on keha kõrgus h=0. Seda väärtust kasutades avaldatakse vertikaalliikumise võrrandist aeg. Teades lennuaega, leiame horisontaalliikumise võrrandist kauguse x. 9. Mass kui inertsuse mõõt, raskusjõud, kaal, normaaljõud (lisada juurde ka kaal vedelikku sukeldatud kehal ja kaal inertsisaalses taustsüsteemis) (definitsioonid, valemid, valemianalüüsid), mis on nende suuruste sisulised erinevused/ sarnasused?
annaabi.ee 
