kiirus :1340 km/h merepinnal 1550 km/h · Le nnulag i:11000 m · Le nnukaug us :560 km lahingseades (3000 kg relvastust) · Me e s ko nd:2liiget: piloot, relvasüsteemide ohvitser Põnevat: · 1964. aastal välja antud nõuete kohaselt pidi lennuk olema võimeline lendama iga ilmaga, ülehelikiire väikestel kõrgustel, väga täpse navigasiooni- ja pommitamistäpsusega. · Lisaks sooviti lühikest hoojooksu. Senised õhujõudude lennukid olid üsna väikese lennukaugusega ning vajasid pikka hoojooksu. Põnevat: · Toodeti umbkaudu 1200 Su-24 tüüpi lennukit. Umbes 577 lennukit on kasutusel Venemaal, need on jaotunud õhu- ja mereväe vahel. · Omal ajal oli ta tõesti arvestatavate võimetega lennuk, kuigi mitte nii võimas kui Läänes arvati. · Kas utajamaad:NSVL / Venemaa, Alzeeria, Liibüa, Süüria, Iraan, Iraak, Aserbaidzaan, Valgevene, Kasahstan, Ukraina, Strateegiline pommitaja TU-22
Liitu autoriteet oli kogu maailmas langenud ning sakslased said aru, et NSVL võim ei kesta enam kaua ning inimesed soovisid lahti saada eraldatusest. Berliini kriis on järjekordne tõestus sellele, et Külm sõda on maailmasõda, kuna NSVL kasutas väga jõhkraid meetmeid, et kehtestada enda võimu ning hakata demokraatiale vastu. Neljandaks tõestuseks, et Külm sõda oli maailmasõda võib pidada Kuuba kriisi. Nimelt 1962. aastal otsustas Nõukogude Liit paigutada keskmise lennukaugusega tuumaraketi Kuubale. Teatavasti on Kuuba Ameerika mandril. 1959. aastal oli Kuuba astunud sotsialismi leeri ning Nõukogude Liidul oli õigus Kuubale minna. USA reageeris sellele kohe ning USA president J.Kennedy esitas NL juhile Hrutsovile ultimaatumi rakettide väljaviimiseks, või muidu viib USA oma väed Türgis Nõukogude Liidu piirile. Nõukogude Liit pidi sellega leppima ning alates Kuuba kriisist toimus mõningane pingelõdvendus. USA
kandev rakett. See lendas läbi täisdistantsi 1200 kilomeetrit. Venelaste esimene raketiallveelaev B-67 läks oma esimesele ookeaniretkele 1956. aastal, nende pardal oli algul vaid kaks raketti, millistel lennukaugust vaid ükssada kuuskümmend seitse kilomeetrit. 1960. aastaks oli venelastel valmis kaheksateist raketiallveelaeva, neist seitseteist diiselelektrilise ja üks tuumajõuseadmega K-19, mille relvastuses oli kolm raketti R-13 lennukaugusega kuussada kilomeetrit. Samas seerias ehitati kuni 1964. aastani veel seitse allveelaeva ja ühtekokku sai neid kaheksa laeva kahekümne nelja raketiga. See oli õnnetu laev, millel juba ehitamise ajal juhtus suurem avarii milles hukkus kümme inimest. Laeva esimesel ekspluatatsiooni oli tal 1961. aasta juulis reaktoririke, mille avaookeanil parandamisel hukkus neliteist inimest, sellest ajast peale sai laev hüüdnimeks ,,Hiroshima". 1969. aastal põrkas ta kokku USA aatomiallveelaevaga
annaabi.ee 
