Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade
Vanema näitena tugevast inimmõjust võib tuua Jussi nõmme, mille ainulaadne looduskooslus
on tekkinud Nõukogude Armee tegevusest(1953-1992) tingitud korduvate põlengute
tagajärjel. 1953.aastal rajati Jussi nõmmedele suurim (33304ha) Nõukogude armee
õppepolüoon Eestis. Ametlikult oli tegu NSVL Kaitseministeeriumi Pavlovi nimelise
metsamajandi metskonnaga. Polügoonil harjutati lahinglaskmist käsirelvadest, kahuritest,
raketiseadeldistest, tehti tankiõppusi ning pommitati lennikutelt. Kuigi Jussi mägedes oli
lageraiet tehtud juba 1920.aastatel, laiendati sõjaväepolügooni rajades raiesmikku veelgi.
Seda ala pommitati nii kahuri- kui ka reaktiivmürskude ning lennukipommidega. Praegu
meenutavad liivapaljandikega Jussi mäed tundruid või Sotimaale iseloomulikke
kanarbikunõmmesid, kuhu ajapikku ilmub haava-kasevõsa. Militaarkahjustustest hakkavad
veel silma raskete lahingu- ja transpordimasinatega lõhutud maakamar ning purustustele
annaabi.ee 
