headspace'i süstitakse gaas-kromatograafi Olfaktomeetria Lõhnaühikud, mis on aluseks lõhnaainete leviku modelleerimisel, määratakse inimninaga, kasutades lahjendusaparaati. Lisaks saab olfaktomeetria abil kontrollida inimnina vastavust standardis EVS-EN 13725-2005 toodule n butanooliga, st hindamiseks "kõlbab" inimene, kellel on normaalne lõhnataju (ei kõlba liiga tundlikud ja liiga vähetundlikud inimesed). Individuaalsed aroomiühendid Ainult 5% 8000-st identifitseeritud lenduvast ühendist mõjutavad aroomi. Lõhnaainete rühmitamine sõltuvalt nende moodustumisest: 1) Mitte-ensümaatilised 2) Ensümaatilised Mitte-ensümaatilised reaktsioonid Lõhnaainete moodustumine sõltub: 1) Prekursori keemilisest struktuurist 2) Kontsentratsioonist 3) Temperatuurist 4) Ajast 5) Keskkonnast a. pH väärtusest b. hapniku juurdepääsust c. veesisaldusest
kõikides linnades, kuigi erineval määral Peentolm sisaldab kontsentreeritult arvukalt saasteaineid kõige väiksemate osakeste kujul. Peentolmu osakesed sisaldavad arvukalt keemilisi aineid: liiv, tuhk, tolm, nõgi, ränisisaldusega ained, taimsed osakesed, metalliühendid, tekstiilkiud, soolad, süsinik, plii jt. Plii (Pb) - tekib eelkõige autokütusest, tolmust ja tööstustest lenduvast gaasis. Plii ei lagune, ning raskmetallina on kahjulik nii organismidele kui ökosüsteemile. Normaalne mullasüsteem ei taastu, Pideva pliiga kokkupuute korral võib mürgistus alata kergest psüühikamuutustest ja lõppeda surmaga. PAH – süsivesinik (benso(a)püreen nt). ei lahustu vees ega lagune. Leidub kütustes, sealt levivad õhku. Mürgine organismidele.
annaabi.ee 
