Eesti Punane Rist
Eesti sõjaväev. Sel kriitilisel ajal tuli appi Eesti Punane Rist, kes avas ajutised haigemajad
AA, Lüganuse, Saka jaMaidla mõisas, Mäetagusel ja Iisakus ning
Kuremäekloostris.Tüüfuseosakonnad asutati Narva, Rakvere, Aseri ja Jõhvi haigla juures.
Nimetatud haiglate juhtkond koosnes sõjaväelastest, majanduslikku tegevust ja ravi korraldad
Punane Rist. Koos sõjaväe tervishoiuvalitsusega asutati maakondades 10 desinfektsiooni
lendsalka, koondravilaid ning muretseti samitaar, sauna ja desinfektsioonironge. Tapal
moodustati epitdeemia eest põgenenute laager. 1920 aasta kevadeks õnnestus epideemia levik
tõkestada.
Et vajadus meditsiinnioskustega personaali järele oli suur, avas Eesti Punane Rist Tallinnas
1920 aasta algul õdedekooli koos ühiselamuga kahekümmnele õpilasele.Õppetöö kestis kaks
aastat. Kooli astujailt nõuti keskharidust. Õdedekooli juhatas Tallinna keskhaigemaja dirktor
dr. Sibul