Põhjasõda (1700-1721)
1765. Aastal andis rahvahariude arengule oluline tõuke kohalik kooliseadus, nn
koolipatent, mille väljastamsit ja elluviimist toetas energiliselt liivima kindral kubener George von Browne. 18.
Sajandi lõpuks oldi niikaule, et eesti talupoegades oskas lugeda umbes 60%,
1739. aastal saabus kauaoodatud sündmus ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille tõlke põhiautoriks oli Jüri
pastor Anton Thor Helle. 18. Sajandi alguskümnendeil ilmuma hakanud talurahvakalendrid, eeskätt nn. Ka
lendrisabad. Põhjasõda oli olnud rakse katsumus ka luteri kirikule. Paljud kirikuhooned olid sõjategevuse käigus
kannatanud, palju kogudusi ilma õpetajata jäänud. 18. Sajandil võistlesid luteri kirikus kaks religioosset
suundumust, pietism ja ratsionalism.Pietlistlikud pastoid taotlesid, et usutüdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe,
vaid mõistetakse sügavamalt. Nende jutlused olid sageli tundeküllased ja kutsusid talupoegi väsimatult
vagadusele ning meele parandusele