süsivesinikke Puidusöe tootmise erinevad etapid ja kirjelda neid? Puidusöe tootmisprotsess jaguneb selgelt eristatavatesse etappidesse, mis on järgnevad: Puidu kuivatamine. Puidu kuivatamise faasis tõstetakse temperatuuri kuni 150 (170) °C. Kuivamise käigus eraldub kogu puidus olev vesi. Puidu termiline lagunemine. Jätkub temperatuuri tõstmine. Alates 150 °C algab lendosa eraldumine gaasi kujul (CO, CO2, H2, CH4, õli jne.). Temperatuuri tõustes 260-300 °C algab eksotermiline reaktsioon, millega kaasneb temperatuuri kiire tõus. Sellega kaasneb gaasi märgatavalt suurem eraldumine. Saavutatakse soovitud lõpptulemus mida hoitakse paar tundi. Jahutamine. See etapp kestab seni, kui puusüsi on täielikult maha jahtunud. Hapniku juurdepääs söele peab olema välistatud, sest isegi 100 °C juures võib puusüsi süttida.
q=/(ts1- jääki.Kütuste tuhad jaotatakse kolme klassi: raskesti ei muutu küll aga muutub küll aga reaalsete gaaside ts2), [W/m2]. sulav tuhk (t3>1425C), keskmiselt sulav tuhk korral. 34.Soojusläbikanne tasapinnalises seinas. (t3=1200...1425C) ja kergesti sulav tuhk (t3<1200C). Soojusläbikanne- soojus levib järjestikku konvektsiooni 39.Kütuse lendosa ja koks. Tahkekütuste ja kiirguse teel seinapinnale, läbib soojustjuhtiva seina ja kuumutamisel kütuse orgaaniline osa laguneb, mille väljub teise keskonda. tulemusena eralduvad gaasilised produktid--kütuse lendosad. Lendosade hulk sõltub kütuse keemilisest vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Kõige
Tahke ja vedelkütuse ehitatud soojuse ülekandmiseks ühelt keskkonnalt või kehalt kütteväärtuse määramine toimub kalorimeetrilises pommis. Nt. teisele. Seal toimuvad protsessid: aurustumine, keemine, kütteväärtuse kohta: puit-12,5MJ/kg; pruunsüsi—24-27MJ/kg; kondenseerumine, veeldumine, tahkumine, paljud Naftamasuut—38-39MJ/kg. kombineetitud protsessid. Nendes pr. võib osaleda kaks või Kütuse lendosa ja koks. Tahkekütuste kuumutamisel kütuse enamat keha. Need on soojuskandjad, mis annavad soojust ära orgaaniline osa laguneb, mille tulemusena erald gaasil ja võtavad seda vastu. Soojuskandjad võivad olla vedelad, produktid—kütuse lendosad. Lendosade hulk sõltub kütuse gaasilised kui ka tahked. Nt: Veeaur, vesi, suitsugaasid, keem vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Kõige orgaanilised ained, sulametallid jne
karbonaadid, sulfaadid, sulfiidid, leelismetallide soolad jt nad lagunevad põlemisel ja tekib endotermiline soojus (mineraalosa tuhk). Vedelkütustes mineraalosa on 0,15%. Looduslikus gaasis mineraalseid lisandeid ei ole. Tuhaks nim. kütuse täielikul põlemisel järele jäävat tahket jääki.Kütuste tuhad jaotatakse kolme klassi: raskesti sulav tuhk (t3>1425C), keskmiselt sulav tuhk (t3=1200…1425C) ja kergesti sulav tuhk (t3<1200C). Kütuse lendosa ja koks. Tahkekütuste kuumutamisel kütuse orgaaniline osa laguneb, mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid—kütuse lendosad. Lendosade hulk sõltub kütuse keemilisest vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Kõige väiksema lendosasisaldusega kütus on antratsiit, suurima lendosasisaldusega aga puit, turvas ja põlevkivi. Lendosad on peamiselt: süsinikmonoksiid, vesinik, metaan, küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, veeaur ja õliaurud. Lendosast
annaabi.ee 
