Eesti nahkhiired
Käsitiivalised on näriliste järel arvukuselt teine imetajate
selts. Umbes 920 tänapäeval elavat nahkhiireliiki
moodustavad imetajate liikide koguarvust ligi viiendiku.
Käsitiivalisi ei esine üksnes polaarvöötmes ning üksikutel
väga isoleeritud saartel. Palju on nahkhiiri troopikas -
mõnes piirkonnas võib nende liikide arv ületada kõigi
teiste imetajate liikide koguarvu.
Kõige vanem fossiilne nahkhiir, Ameerikast Wyomingist
leitud Icaronycteris, pärineb varasest eotseenist.
Lendloomad Nahkhiired on ainsad imetajad, kes
suudavad tõeliselt lennata, mitte lihtsalt liuelda või pikki
hüppeid sooritada. Tiibadeks on nahkhiirel nahast
lennused, mis asuvad eesjäsemete sõrmede, kere
külgede, tagajäsemete ja saba vahel. Lennunahaga
varustatud sõrmed on erakordselt pikad, vaid pöial on
lühike.
Laiade tiibadega nahkhiired on üldiselt aeglasemad
lendajad, kitsad tiivad aga seevastu võimaldavad osavust
nõudvat kiiret lendu.
annaabi.ee 
