lagunevad süsiniku ühendid Kõdunemisel eraldub energia Mädanemine toimub õhu juuresolekul Lagundamine toimub tänu mikroorganismidele Valgud aminohapped NH 3 Süsinikuühendid oksudeeruvad veeks ja CO 2ks Ei teki ebameedivat lõhna ega mürke Roiskumine toimub ilma õhuhapnikuta Põhjustavad erilised roisubakterid Roiskumisel ei teki NH 3 Tekivad erinevad lämmastikuühendid Muutub valkudes sisalduv väävel lendlevaks Saadusi nimetatakse kõduks Suur osa läheb huumusena mulla koostisesse Kõdunemise saadused on enamasti tumedat värvust Fossiilkütused Kompost turvas nafta Keemia õpik 9.klassile 2.osa http://static.guim.co.uk/sys images/Guardian/Pix/pictures/2010/4/8/1270 723878785/Storingbananas001.jpg http://greendrop home.com/zencart/images/orchids supplay/peat.jpg http://i.treehugger.com/files/biooil.jpg
Register on keskmine, kuid esineb palju liikumisi. Mind ei kõnetanud eriti see teos ja venis liiga pikaks. 9. S. Vainiunas Kaheksa meeleolu op 43, nr 1, 2, 3, 8- jagunes neljaks osaks: I osa – algas rahulikult, aeglane tempo, pianos, esineb dissonantse, müstiline ja mõtlema panev. Kohati kõhe. Minu jaoks oli see isegi nostalgiline. II osa - kasvav dünaamika, tempo muutub samuti kiiremaks. Ähvardav ja madal register. Lõppes siiski rahulikult. III osa- särtsakas, meeleolu muutub lendlevaks, rahulikuks, toimub kahekõne, kus üks on sünge ja madal- teine aga rahulik ja leebe. Heledamal häälel on kõrge register ja kaunis meeleolu, süngemal aga madalad noodid ja rohkesti kiireid heliredeli käike alumises registris, vahepeal lööb tugevaid akordilisi hoope, mis kõlavad nagu plärtsatused. Lõppes suure valju akordiga. IV osa- aeglane, voolav, hingestatud, esineb sekundeid. Meeleolu muutub salapäraseks, noodid on staccatos, esineb kvinte
keele abil. Toidu maitset aga keel ei taju, sest reeglina sööb rästik oma toitu alati tervelt. Lisaks kõigele võib tihtipeale ka kuulda, et rästikul on hüpnotiseeriv pilk, mis halvab kõik paigale... Näit: konn keksib ise ligi, sattudes sedasi söögiks. Tegu on nimelt sellega, et mitte rästiku pilk pole hüpnotiseeriv, vaid konn ei pane rästikut, kes liikumatult paigal on, üldse tähele. Konn näeb vaid rästiku kiirelt liikuvat keelt ja peab seda lendlevaks röövikuks st. putukaks ning liigub oletatava toidu poole, sattudes sedasi hoopis ise söögiks. No ja sealt tulebki arvamus - hüpnotiseeriv pilk... Ussilised ei pilguta silmi. Seetõttu vana naha st soomuse vahetusperioodi aeg nad näevad natuke viletsamalt. Kui vahetub nahk st. soomus, vahetuvad ka n.ö. silmalaud. Silmadest veel niipalju, et kõigil mürgistel ussilistel on kassilik pilk, mittemürgistel aga ümmargune. Vaadates neid tundemärke saab ka eristada mürkmadu "tavaussist"