Manerism
tellimusel Fontainebleau lossi.
16.saj. lõpul kujuneb manerismi keskuseks Saksa-Rooma keisri
Rudolph II Praha õukond.
Põhja-Euroopas 16.saj. lõpus 17. saj. alguses oli maneristliku kunsti
tellijaks jõukas inimene teostajaks käsitööline, kes kasutas arhitektuuri
mustri- ja embleemiraamatuid-seda loomingumeetodit kutsuti
kunstiteaduses inventsiooniks(leiutamiseks). Läänemere äärsetes
maades said eeskujuks Cornelis Florise Antwerpeni raekoda (1561-
1568) ja Lieven de Key Lendeni raekoda(1597-1604) ja vaekoda
(1602-1603)
Maneristliku arhitektuuri põhitunnused olid sarnased
renessansiaegse ehituskunstiga: ka siin olid põhjaks Vitruviuse
reeglid, mis nõudsid ordersüsteemi ja sümmeetria rakendamist.
Erinevus oli elementide väga ekspressiivne käsitlus- siledad fassaadid
muutusid jõulisteks ja väljapürgivateks, rusteeritud seinapinnad.
Fassaadipindasid ja interjööre ilmestati piltidega. Muutusid ka orderi
annaabi.ee 
