neljale kaaperdatud lennukile. Mõni minut hiljem sõidab American 11 sisse Maailma Kaubanduskeskuse põhjapoolsemasse torni. Peale seda United Airlines Flight 175 lõunapoolsemasse torni. Ben Slinney ja ta meeskond mõistab, et tegemist pole suvalise kokkupõrkega, vaid tegu on organiseeritud terroriaktiga ja et kaaperdatud lennukeid võib õhus veel olla. Peale seda, kui American Airlines Flight 77 on jõudnud sisse sõita Pentagoni, laseb Ben kõikidel USA õhuväljas lendavatel lennukitel maanduda, sisse-ja väljalennud tühistada ja lükata kõik ajutiselt edasiseks. Samal ajal on jõudnud United 93 kõrgus kasvada 10,7 kilomeetrile. Üks terroristidest Ahmed al- Nami on rahutu ja soovib juba lennuki kaaperdada, kuid teda hoiab tagasi Ziad Jarrah, kes on väljaõppinud piloot ja missiooni ülem. Kaaperdamine saab alguse siis, kui al-Haznawi meisterdab vetsus valmis „pommi“, millega hiljem ta hoiab reisijaid hirmul
aastad ehk absoluutne konditsioon. Lühikese eluaega linnuliikide puhul on aga oluline ainult suhteline konditsioon teiste sigijate suhtes antud aastal. (Gimbutas 2013) 10. Millised on lindude kohastumused lendamiseks? Lindude kohastumused lendamiseks on suled ja tiivad. Aga ainult neist kahest ei piisa – selleks, et lind lendaks, peab terve organismi ülesehitus olema kerge ja tugev. Kui panna kõrvuti linnud, kes lendavad ja kes mitte, siis algavad erinevused juba nende luustikust: lendavatel lindudel on paljud luud ühtinud kuigi samas sõrme-, varba- ja sabaluud puuduvad sootuks.Lennuvõimelistel lindudel on kujunenud hammaste ja lõualuude asemel kerge nokk. (Sepp 2012) Lindudel on suuremad luud seesmiselt õõnsad, mis teeb luustiku väga kergeks, kuna õõnsused on kopsudega ühenduses ja on täidetud õhuga. Mõndadel lindudel kaalub sulestik rohkem kui luustik. (Sepp 2012) On ka linde kellel on vaja, et luud oleks rasked – sukelduvad linnud. Näiteks kauridel on rasked
ning üksteisega suhtlemisel. Nii näiteks leiavad paljud hämarikuliblikate isased lõhna järgi emased kilomeetrite kauguselt üles. Kompimiskarvakesed paiknevad üle terve keha. Kohati moodustavad nad keerukamaid meeleorganeid, nagu näiteks rõhu- või kuulmisorganeid. Paljudel putukatel on hea kuulmine. Kuulmisorganid paiknevad neil tagakeha lülide vahel, tiibade või jalgade alusel, tundlates, liigestes või eessäärel. Putukad tajuvad ka ultraheli. See võimaldab öösel lendavatel putukatel nahkhiiri vältida. Tuleb arvestada, et sageli pole mitmesuguste helide kuuldavuse aste ühesugune. On üsna palju muidu normaalse kuulmisega inimesi, kes ei kuule ritsikate siristamist. Samas võib arvata, et ritsikad omakorda ei kuule tulirelvadest tulistamist, sest nende siristamine tulistamise puhul ei katke. Nägemiselunditeks on putukatel kahte tüüpi silmi. Liitsilmad koosnevad suurest hulgast (vahel tuhandetest) osasilmakestest ehk fassettidest
annaabi.ee 
