hobune.Lapsed lasid koos ühe tõkekelgga mäest alla ning siis tekkis mõte kelk hobusele külge panna et nad kiiremini liiguksid.Hobune ja tema peremees ei teind sellest välljagi sest peremees oli une sisus. Kiilike arvas et hobsele tleks piitsa anda et ta kiiremini sõitma panna kuidnad ei saand mehe alt piitsa kätte ja siis meens neil et tuleb sarve puhda et hobune ehmataks ja hakkaks kiiremini sõitma.Kuna neil sarve polnd phusid nad b-bassi ning loom hakkas pertama nii ey kõik lendasi pikkali.Poisid tõusid lmehangest püsti ning kõndisid edasi ja leitsid palju b-bassi jppe ja saani juppe.
3 Keskaja soomuskindad Kui rünnati aga kindlust, kaitseti seda iga kättejuhtuva esemetega, nagu näiteks tulikuumad pajapotid, mis visati müüri all olevate vastastele kaela, või valati neile see vesi kaela, visati ka tulepomme müürist alla, tulepommid on leegitsevad savipotid, mis maandumisel katki läksid, levitades tuld. Kasutati ka surnuid lambaid, ning muid loomakorjuseid kasutati bakteriloogilise sõja vormina. Heideti ka kivipomme, mis olid ümaraks tahutud, mis lendasi kõige kaugemale ja kõige otsemini. Pilt 2.4 Ümaraks tahtunud kivipommid Laskerelvad Keskajal kasutati ka laskerelvi, näiteks vibusi, ammusi ja erinevaid tulirelvi. Vibude laskemoonaks olid nooled, mis tungisid kergesti läbi vastase rõngassärgi. Tulirelvade laskemoonaks olid aga raudkuulikesed. Vibudega lasid vibukütid. Vibukütid olid iga armee oluline osa, kuid nad olid üsna kaitsetud kui nende ridadest läbi murti
annaabi.ee 
