Häirimise korral sööstab ta koha pealt üles ja lendab valju praginat tehes veidi eemale. Lennu ajal mõjuvad erepunased tagatiivad koos käristamisega vaenlasele (linnule) ilmselt ehmatavalt. Maandunud putukas kaob jälle otsekohe silmist. Troopikas kohtab ka hoopis omapäraseid vorme, näiteks Cephalocoema lineata on tugevasti pikenenud keha ja jalgadega, meenutab esmapilgul raagritsikat. Mitmed tirtsud on tuntud väga heade lendajatena, kes võivad jõuda oma sünnikohast äärmiselt kaugele. Massilise paljunemise aastatel koosneb võib tirtsuparve suurus olla 700 miljonist kuni 2 miljardini isendini. Kuna üks tirts sööb elu jooksul umbes 300 grammi rohelisi taimi, on põhjustatud kahju tohutu. Tuntuimaks ränduriks ja põldude nuhtluseks on rändtirts (Locusta migratoria), keda on paaril korral ka Eestist leitud. Parvedena rändavaid tirtse on aga teisigi, näiteks kõrbetirts
röövtoidulistele putukatele. · Kuivatatud ja peenestatud kaerasoridest valmistatakse veel tänapäevalgi tuberkuloosi ravimit. · Paljudele sihktiivalistele on iseloomulik autotoomia (eneseköndistus). St, et jalgepidi vaenlase lõugade vahele sattunud putukas võib end päästa tugeva hüppega, rebides jala enda küljest lahti. · Mitmed tirtsud on tuntud väga heade lendajatena, kes võivad jõuda oma sünnikohast äärmiselt kaugele. Nii on teada juhtumeid, kus Lääne-Aafrikast startinud kõrbetirtsud on jõudnud Inglismaale. Selleks tuli neil lennata rohkem kui 2400 km ookeani kohal. · Tirtsuparvede mõõtmed võivad olla sõna otseses mõttes tohutud. Massilise paljunemise aastatel pole haruldased parved, mis haaravad enda alla 5-12 km² suuruse maa-ala. Arvestuse järgi koosneb selline parv 700 miljonist kuni 2 miljardist putukast. Suurimad
annaabi.ee 
