Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas
See omadus võimaldab
nahkhiirtel pea alaspidi rippuda.
Nahkhiirtele iseloomulikuks tunnuseks on suhteliselt pikad ja kitsad kõrvad. Kõrvad
on väga pikaajalise kohastumuse tulemus ja seotud suurel määral nende lennuviisi
omapäraga (Masing, 1984). Huvitav seos esineb nahkhiirte kõrva pikkuse ja tiiva kuju
vahel: mida pikemad ja õhemad on kõrvad, seda laiemad tiivad ja aeglasem lend.
Pikad kõrvad on suureks takistuseks kiirel lennul, ning seepärast on headel lendajatel
alati lühikesed kõrvad. Pikimate kõrvadega nahkhiirlane nii Euroopas kui ka Eestis on
suurkõrv (Masing, 1984).
Käsitiivaliste peaaju võrreldes teiste imetajatega on suur ja suuraju poolkeradel
esinevad vaod. Eriti tugevasti on käsitiivalistel arenenud peaaju koorelaused
kuulmiskeskused, mis on otseses seoses kuulmise ebatavaliselt kõrge arengutasemega
(Poots, 1987).
Väike-käsitiivalised kasutavad orienteerumiseks pimedas ja saagi püüdmiseks
kajalokalisatsiooni (Griffin, 1987)