Kalevipoeg 12 lugu
Talleke sai päästetud
ning kangelane jätkas oma teed.
Jõudnud järve märkas ta, et puudub võimalus selle ületamiseks. Otsemaid tuli ta nutikale
mõttele ehitada tugev sild. Murdis siis mees metsast suuri ürgseid puid, tassis kokku raskeid
kive, seejärel pani paika alustalad, üle nende põikipalgid ning keskele kivid. Sillaehitusega
peaaegu ühele poole saanud, rõõmustas vägilane oma kätetöö üle, kui äkki tõusis meeletu
tuuleiil, lained lendaisd vahutades ning peksid silla pihuks ja põrmuks. Kui torm oli rahuneud
ja suurest tööst vaid pilpad järel, Kalevipoeg vaid ohkas ning otsustas minna läbi järve,
täpselt nii, nagu ta selat varem juba tulnud oli.
Tahtis veel enne minekut kõhu täis süüa ning püüdis selleks vähki. Hiljem, õhtust süües,
meenus talle aga vaese orvust karjapoisi lugu.
3.3. Vaeslapse lugu
Peipsi järve kaldal Nõuka talus elas emata- isata vaeslaps, kes oli ühtlasi ka majapidamsie
karjapoiss
annaabi.ee 
