pisem aatomituumast. VanDevender ei mõistnud, kuidas see sai sinnamaani kesta. Must auk kiirgab energiat, milleks on Hawkingi kiirgus. Tänu sellele peaks saama miljoni tonni raskune must auk aurustuma 30 000 aastaga. Teadlane oli aga veendunud, et musta augu ümber koguneb aatomeid nagu elektrone aatomituuma ümber ja need satuvad lõksu, kuid ei neeldu augus. Nende laetud osakese magnetväljade tõttu auk lendabki ja kiirgab valgust, kuna aatomid ioniseeruvad ja moodustavad plasmakogumeid. Nendest tunnustusest ja kirjeldustest oletaski teadlane, et keravälk on nagu pisike must auk [6]. 5 4. P. KAPITSA HÜPOTEES Pjotr Kapitsa hüpoteesi kohaselt on keravälk plasmanähtus, kus välgukanalis ioniseeruvad kergemate elementide aatomid ning need tekitavad plasma. Kõrgel temperatuuril peab gaas
(ballet, mille ülimenukas esietendus oli 1911). Looming: Lugu räägib sellest kuidas Ivan otsib Tulilindu ning jõuab oma rännakul kurja Kastsei võluaeda. Seal püüab ta linnu kinni , ent too palub end vabaks lasta nind annab noormehe vastutasuks oma sule.Seejärel kohtab tsareevits kolmeteistkümmet nõiutud tsaaritari ning järgenb neile lossi, kus Kastsei koletisest valvurid ta kinni võtavad. Nüüd, kus häda käes. Viipab Ivan sulega ning Tulilind lendabki appi. Ta räägib Ivanile, et surematu Kastsei elu on tegelikult peidus erilise võlumuna sees ning , et kuisee katki teha siis Kastsei sureb. Tsareevits teebki, nagu öeldud, mispeale kuri Kastsei sureb ning kaunis tsaaritarid saavad nõidusest vabaks. Lugu on üsna naiivne, nagu muinasjutud ikka , kuid selle värvikad karakterid inspireerinud mitte ainult Stravinskit, vaid ka kuulsat ballettmeistrit Mihhail Fokinit ning kunstnikke Alexandre Benois'd ja L. Baksti
annaabi.ee 
