Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused
“Kalevala” eeposest
*Ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm
germaani traditsiooni mõjul: ‘taevajumal’ > ‘müütiline taevalaotuse sepistaja’ (Ilmarine sepistab
sampo)
47. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta.
Lemminkäinen < lempi ‘füüsiline armastus’; vrd lemmennosto rituaal ja nimed Lemmikki, Lemmit; m
ütol. olendite nimed sm lempoi ‘kurat’, ka lemmes, lemmäs, vdj lemmüs ‘deemonlik varavedaja (nagu
kratt või puuk)’; seostatud tule‐sõnavaraga;
Kullervo < kulta ‘kuld, kallim’; lauludes on teda peetud Kalevipojaks, st hiiuks (noorena väga tugev)
48. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi/süžeed eeposes “Kalevala”.
Väinämöinen kui teadja/šamaan, mitte mõõgakangelane
Arktilise (saami) šamanismi substraat soome ja karjala pärimuses),