Liivimaa ristisõda
maakonda.
1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust.
1212 olid nii eesti kui ka novorodi,pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks
aastaks vaherahu.
1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus.
1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale.
Otepää alla kogunesid ühinenud venelased,saarlased,harjualsed ja sakslased.ugalased ja
sakslased andsid alla ja lahkusid eesist.
lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil
3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega.
1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada.kehtestati
taani võim eestis,rahvas ristiusustati ja organiseeriti maahalduslik korraldus.taani ja sakslaste
preestrite vahel hakkas usu pärast võistlus.1220 sekkus rootsi kuningas kes rajas linnuse ja
annaabi.ee 
