A.dumas Kolm musketäri terve raamat
sõpradelt ühtegi teadet.
Kuid ühel hommikul novembrikuu algul selgitas kõike Villeroi'st saadetud kiri:
«Härra d'Artagnan,
härrad Athos, Porthos ja Aramis korraldasid minu juures väikese peo, lõbutsesid
tublisti ja tegid nii palju lärmi, et lossi ülem, väga karm mees, pani nad mõneks päevaks
aresti. Mina aga täitsin nende poolt antud käsu saata teile kaksteist pudelit anzuu veini,
mis neile väga maitses. Nad soovivad, et te jooksite nende lemmikveini nende terviseks.
Ma tegin, mida nad nõudsid, ja jään, härra, teie alandlikuks ning kuulekaks teenriks.
Godeau,
härrade musketäride trahteripidaja.»
«Lõpuks ometi!» hüüdis d'Artagnan. «Nad mõtlevad minu peale oma lõbude juures,
nii nagu mina mõtlen nende peale oma igavuses. Kindlasti joon ma meeleldi nende
terviseks, aga üksinda ma ei joo.»
Ja d'Artagnan ruttas kahe kaardiväelase juurde, kellega ta oli rohkem sõbrunenud kui