Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga
Rahvajutt on võrreldes
teiste rahvaluule liikidega keerukama ülesehitusega ning arenenum kunstiliik.
Rahvajutud jagunevad muinasjuttudeks, muistenditeks, naljanditeks ja pajatusteks.
(Mihkla & Tedre, 1980)
Muinasjutt on teadlik väljamõeldis, mis räägib reaalsetest juhtumustest ja tegudest
läbi poeetilise võtme, aga ei hooli reaalse elu seadustest ja loogikast (Mihkla &
Tedre, 1980). See on luulelooming kindlate poeetiliste võtete, reeglite, sündmustiku
arenduse ja lemmiktegelastega (Kask, Nirk, Sõgel, Vassar & Vinkel, 1965). Samuti
on muinasjutt on kõige rahvusvahelisem rahvaluule liik, sest erinevatel rahvastel on
nendes lugudes sarnane sisu, kangelased ja lõpplahendus. Muinasjutud jagunevad
järgmisteks alaliikideks: loomamuinasjutud, imemuinasjutud ning novellilaadsed ehk
olustikulised muinasjutud (Mihkla & Tedre, 1980).
Eesti muinasjutud peegeldavad reeglina rahva talupoeglikku maailma ning
annaabi.ee 
