Muistend ja muinasjutt
Vastasteks pole fantastilised koletised (vanapaganad, nõiad, kääbused), vaid reaalsed
tegelased (mõisnik, pastor, kuningas).
Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja
me teame autorit.Näiteks Kreutzwald ,,Kullaketrajad".
Tegelased on alati vastandatud headeks või halbadeks (peretütar ja vaeslaps, talupoeg ja
mõisnik, rehepapp ja vanapagan, karjus ja kuningas).
Muinasjutu lemmiksituatsiooniks on rõhumise all kannatava tegelase asetamine
sotsiaalselt üle oleva ning valitseva tegelase vastu, või siis jõult ja vaimult nõrga, kuid kavala
vastandamine tugeva ja rumalaga. Kui näiteks rebane on vastandiks hundile, siis jääb hunt
kavaluses rebasele alla, aga astub sama rebane vastu kassile või kukele, muutub ta
negatiivseks kangelaseks.
Väga armastatuks võtteks on muinasjuttudes kordamine. Lemmikarvudeks on 3 (kõike