Eesti välisränne läbi ajaloo
Kumulatiivne väljarände hulk 1924 - 1935:
Aastatel 1924 - 1938 lahkus 16 300 inimest, kellest 41% siirdus Euroopasse, 30% Põhja-
Ameerikasse, 19% Nõukogude Liitu ja 8% Austraaliasse. Ameerika ühendriikidesse oleks
arvatavasti ränne veel suurem olnud, kuid raske majandusliku olukorra pärast hakati seal
immigratsiooni piirama. Selle asemel kasvas eestlaste ränne Lõuna-Ameerikasse ja Austraaliasse.
Euroopas olid lemmiksihtpunktid Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland ja Rootsi. Igal pool rajati
Eesti seltse, milledest mitmed tegutsevad siiamaani. Terve iseseisvuse ajal toimus ka stabiilne
tagasiränn,e niiet 1939. aastaks elas Nõukogude Liidus 143 500 eestlast, Lätis 7700 ja ja Euroopast
väljaspool kokku umbes 25 000 eestlast.
(Zettenberg, 2009, lk 401)
Ülemaailmne majanduskriis aastatel 1929 kuni 1933 sundis valitsust jõulisemalt majandusse