Selleks ajaks, kui ta koju plaanis minna, pidavat kiri koolist kohale olema jõudnud ning vanemad asja juba seedinud. Kuna ta aga hoolis oma õest väga, kes oli Holdenist palju noorem, kuid üsna tark ja terane oma vanuse kohta, tahtis ta teda kohe, pärast New Yorki jõudmist, näha ning temaga vestelda. Õele oli ta ostnud päeval (läks öösel koju, et vaikuses rääkida Pheobe'ga) tema lemmikplaadi, kuid see oli puruks läinud, kui Holden läbi pargi muuseumi poole kõndis. Vanematega ta sel õhtul ei kohtunud läbi ime, sest Pheobe ei reetnud teda, kui vanemad soovisid Pheobe'le koju tulles head ööd. Üldiselt oli Holden väga armastav oma pere suhtes ning ei tahtnud neile ilmaaegu mingit muret valmistada, sest nende pere oli elanud juba kõige hullema õnnetuse, mis perele osaks võib saada. Nimelt olid Holdeni
Oma imestuseks ärkab ta öösel avastades Antolini ta pead silitamast, oh seda pettumist, Holden tõmbab püksid välkkiirelt jalga ja toob ettekäändeks, miks ta peab kiirelt jalga laskma, kohvreid, mis jaama jäid. Pedofiil, kas tõesti, mõtleb Holden ja suures hädas hiilib koju, et ainsat, tõelist sõpra, oma väikest õde Phoebet külstada. Ta ostab viimase raha eest tüdruku lemmikplaadi, kus on peal Robert Burnsi luuletusest vorbitud laul ,,Kui sa kohtad rukkipõllul, keda armastad", aga pillab selle maha ja see puruneb kildudeks, tüdruk ei olegi väga kurb ja ei tee sellest suurt numbrit. Phoebe on üldse oma ea kohta väga mõistev, tark, hellatundeline ja liiga hingeline. Holden arutab temaga kooliküsimusi ja seda, mis edasi teha, tüdruk pinnis välja poisi plaanid
annaabi.ee 
