Oratoorium sündis 17. sajandil Roomas. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Kristuse kannatused ja ristilöömine, teks pärineb Piiblist. Passioon (ldn k passio – kannatus) tähendabki Kristuse kannatuslugu. Passiooni esitavad nagu oratooriumigi koor, vokaalsolistid ja orkester. Instrumentaalmuusika Barokiajastul sai iseseisvaks ja oluliseks muusikažanriks instrumentaalmuusika. Sellele aitas kindlasti kaasa pillide kiire areng. Viiul oli üks selle ajastu lemmikpille. (Cremona kuulsate viiulimeistrite Amati ja Stradivari käe all kujunes välja viiuli kuju. Nende loodud pillid on tänaseni ülimalt hinnas, kuid nende kauni kõla saladust ei ole tänaseni avastatud.) Klahvpillidest olid kõige enam kasutuses klavessiin ja orel. Tüüpiliseks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid üks või kaks meloodiapilli ja generaalbass (basso countinua), mis omakorda koosnes vähemalt kahest pillist. Trio ei tähendanud mitte pillide vaid partiide arvu,
mänguriist. Tänapäeval kasutavad jauramit ohtralt külakapellid. Käristi koosneb käepidemega hambulisest võllist ja selle ümber pöörlevast puuraamist, mille sees olev puulaast vastu hambaid puutudes käriseb. Käristiga hirmutati loomi (hunte). Kilk (ristik) on õõnestatud puutükk, mille õõnde kinnitatakse pingule keeratud nööri abil pilbas. Pilpa ühele otsale sõrmedega lüües klõbiseb teine vastu pilli põhja. Kilk on üks laste lemmikpille. Parmupill (konnapill, huulepill, kärsapill, suukannel) koosneb raud- või vaskraamist, millel on altpoolt võtmepära kuju, ülal aga lahtised otsad. Nende vahel on õhuke teraskeel, mis on kinnitatud pära külge ainult üht otsa pidi. Lahtine ots on veidi painutatud, et seda oleks sõrmega parem näppida. Mängija võtab raami kitsa osa huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Helikõrgus sõltub suuõõne avardamisest või kitsendamisest
annaabi.ee 
