Jean Renoir
saab olema iseloomutu.". Mulle nii meeldib, et tema jaoks on õige see, mis on paljude meelest vale.
Miks tõesti peaks olema ring täiesti ümmargune, sirge, iseloomutu? Tema maalidel on pintslitõmbed
nii rahulikud ja pehmed, isegi, kui ta on kasutanud tumedaid toone. Modellidel on näost näha, et
õhkkond on olnud maalimise ajal meeldiv, pingevaba ja nii mõnegi teose pealt võib arvata, et on
natuke nalja visatud (Renoirile meeldis ju nalja visata ja panna modellidele hüüdnimesid). Üks
lemmikmaalidest on ,,Madame Henriot' portree". See on kuidagi väga helge ja muretu. Naise
mandlipruunid silmad ja korallpunane suu õhkab sensuaalsust, samuti väga avar dekoltee ja kergelt
punakad juuksed. Olen ju isegi nii mõneski nimekas muuseumis tema töid näinud (Mäletan, et Musée
d'Orsay's oli neid üsna palju).
Renoir oli minu jaoks ideaalse ellusuhtumisega muretses vaid tõesti selle pärast, mis oli talle