Kristiina Ehini luulekogu "Kaitseala" analüüs.
On ka selliseid luuletusi, kus kõik
eeltoodud teemad sulanduvad ühte. Luulekogu lõpeb luuletusega, milles on
kirjeldatud sellesama luuleteekonna lõppu, Ehin kirjutab: „...suure valge
surmajärve kaldal algas elu... kaks tumedat elujõge voolas sisse ja ainult üks tuli
välja“, arvan, et Ehin mõtles selle all oma elamuste lõppu ja lahkumist saarelt, et
see säilitav rahu, millega Ehin oma loomingut tegi jääb saarele, kuid tema ise
lahkub ning teda ootab uus elu.
Enda lemmikluuletusteks valisin luuletuse „Lumeta jõulud...“. See luuletus oli
minu jaoks kõige kergemini jälgitav. Lihtne ja arusaadav lõppriim ning, võrreldes
teiste luuletustega kitsam luulekeel, aitasid mul aru saada luuletuse ideest.
Luuletus on kirjutatud muutuva meelolu teemal. Autori sõnum on: „Kaota kõik
ärrituvad asjaolud ja tülid ning püüa saavutada jõulude-eelne rahu.“ „...aga äkki
üks pereisa, kes kuulis elutoast lastekisa, kes kaklesid missugust kanalit kaeda,
annaabi.ee 
