Essee Juhan Smuuli "Väike luuleraamat" kohta
minekust. Need olid minu jaoks meeldejäävamad ja sõnumiga. Oli tunda meeleolu, mis käib
sõdadega kaasas. Autorile oli sõjavägi tuttav, sest ta oli ise 3 aastat sõjaväes, kuigi ta tervise tõttu
sõjas ei käinud kordagi. Mul on sõdade osas luuletajaga sama vaatenurk- sõjad ei ole midagi head.
Juahn Smuul elas ajal, millal Eesti oli okupeeritud. Ma usun, et sealt tuli ka inspiratsioon kirjutada
nii süngeid luuletusi. Salm mu ühest lemmikluuletusest:
"Üks nooruk läks isamaasõtta.
Ei teadnud, mis ootamas ees.
Kaks paljast kätt kaasa vaid võtta
ja armastust südames."
Minu arust on see luuletus heaks näiteks tolle aja kohta, kus sõjad käisid ja olid rasked ajad.
Tõenäoliselt põhineb luuletus Juhan Smuuli enda isikliku sõjaväe kogemuse põhjal, sest see on
kirjutatud 2 aastat pärast seda, kui luuletaja sõjaväest vabaks lasti.
Kõige igavam oli lugeda luuletusi mere ja kalurite kohta. Oli näha, et Smuulile
annaabi.ee 
