Minu jaoks on Andrus Kivirähk vapustava huumorimeelega inimene. Ta raamatud (niipalju kui mina olen lugenud) on väga head. Minu lemmikute hulka kuuluvad ,,Kaka ja kevad", ,,Rehepapp" ja ,,Sirli, Siim ja saladused". Nagu eespool mainitud, ta on ka oma huumorisoone eest auhindu saanud. Ta on väga vaimukas ja loov inimene, suure fantaasiaga ja hea kujutlusvõimega. Edgar Savisaar on suisa öelnud, et Tallinnas peaks olema Andrus Kivirähki nimeline tänav. Kindlasti on Andrus Kivirähk üks mu lemmikkirjanikest! Andrus Kivirähki pere Kivirähkil on kolm last- Kaarin, Liisa ja Teele. Ta on abielus eesti ajakirjaniku ja tõlkijaga, Ilona Martsoniga. Ilona Martson sündis 14. novembril 1970, ta on ajakirja Täheke peatoimetaja ning on olnud Eesti Päevalehe kultuuritoimetuse juhataja. Ilona on pärit Ukrainast, ta ema on ukrainlanna. Ta oli kahene, kui ta perega Eestisse kolis. Ülejäänud elu on ta kogu aeg Eestis elanud. Nad kohtusid 1988.aasta sügisel, Tartu ülikoolis
selgesti huvitavateks ja mittehuvitavateks. Ja võib arvata, et nii nagu ta tegelikkuse seda osa, mis teda huvitas, võttis vastu eriti intensiivselt ja värskelt (viimast kinnitab selle peegeldumine loomingus), nõnda pakkusid ka kaasahaaravad raamatud talle väga mõjuvaid elamusi, võisid anda impulsse, mille mõju ulatus läbi aastate ja võis realiseeruda biograafiliselt ja loominguliselt tähendusrikasteks ettevõtmisteks. Mitut puhku on Smuul kirjutanud oma lemmikkirjanikest ja armastatud kirjanduslikest kangelastest. Nendes kirjapanekutes on rohkem nimesid, pealkirju ja mõnesõnalisi iseloomustusi kui süvenevat sissevaadet kirjaniku ja ilukirjanduse vahekorda. Kummati annavad need kohati loetelu meenutavad ülevaated küllaltki selge käsitluse mitte üksnes Juhan Smuuli kirjanduslikest sümpaatiatest, vaid ka antipaatiatest, heidavad valgust sellele, mida nimetatakse kirjanduslikuks maitseks ja mis tähendab alati, mis tahes
annaabi.ee 
