Aastaid hiljem on Juulius oma õpetajatööd armastama hakanud. Vana Juulius Kilimit meeldib lastele, kuid tema tunde ei oska nad hinnata. Õpilastele tundub tema õppeaine lihtsalt igav. Juuliusel on hea töökoht, armastav naine, lapsed, maja. Pärast pikki aastaid saab ta inspektoriks ning sellega seoses ka oma teenitud tunnustuse. Juulius haribki selle läbi oma nn rohtaeda, milleks on tema õpilased ja see, mida ta neile annab. Hilisemas eas hakkab ta jälle ka oma lemmikkirjandust lugema ja keeli meelde tuletama, niiet kui ta vahepeal jättiski oma aia unarusse, siis jõuab ta selleni ikka tagasi. Õpilase nimi Klass
mehele tegelikult. Selle prast ka tema tohutud pingutused majapidamise lalhoidmiseks, see oli tema jaoks see vhene, mida ta Juuliuse heaks sai teha. Rohtaia harimisest. Jah, seda tuleb teha, aga see on pagana raske. Ikka tundub, nagu miski muu oleks olulisem, nagu selle jaoks ei jtkuks enam ruumi. Eneseleidmise ja teeotsimise keerukus. Juulius tegelikult ju harib oma rohtaeda, tema rohtaed on tema pilased ja see, mida ta neile annab. Hilisemas eas hakkab ta jlle ka oma lemmikkirjandust lugema ja keeli meelde tuletama, nii et kui ta vahepeal jttiski oma aia unarusse, siis juab ta selleni ikka tagasi. Tema enda soovitused noorematele - Ei oska muud elda, kui et te ka edaspidi, kui olete vanaks ja targaks saanud, priselt oma noorusest ei lahkuks. Et teile keset praktilist elu jks aega ka millegi ebapraktilise jaoks, mille vrtust ei saa hegi riraamatu deebeti- vi kreediti-poolele kanda ja mis ometi on teinud inimese selleks, mis ta on.