Ernst Enno elu ja looming
,,Minu sõbrad". Ennode perre sündis tütar Liki. 1919 koliti Haapsallu ja ta asus tööle
koolinõunikuna. Järgmisel aastal ilmusid tema järgmised luulekogud: ,,Kadunud
kodu" ja ,,Valge öö". 1934. aasta alguses halvenes tema tervis järsult. Ta suri 7.
märts 1934.
Looming:
Ernst Enno oli sümbolistlik luuletaja. Tema luulesümbolid olid olemuslikult seotud
tema enda elu ja saatusega. Enno kasutatud sümbolite seas on kesksel kohal tee ja
kodu. Üks tema lemmikepiteele on hall, mis viitab ängistusele ja maise elu
süngusele. Tema lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks, kus on tunda
igatsust, kurbust, rõõmu. Peale tema surma ilmusid veel: ,,Valitud värsid" (1937),
,,Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003), ,,Väike luuleraamat"
(1964), ,,Rändaja õhtulaul" (1998) ja ,,Laps ja tuul" (2000). Luuletust ,,Need ei vaata
tagasi" võib pidada üheks tema tuntumaks luuletuseks.
annaabi.ee 
