Antonio Lucio Vivaldi "Neli aastaaega" retsensioon
seekord plaadi pealt ühe suurmeistri aegumatuid lugusid, sest mulle väga
meeldis. Kuna plaat kestas veidi üle tunni aja kartsin, et ehk ei viitsi seda
korralikult lõpuni kuulata, et jätan pooleli. Lõpuks kuulasin plaati isegi kaks korda,
see tund aega läks nii kiiresti. Esimese korraga kuulasin kõik lood üksteiseotsa,
ilma et oleks jälginud, mis aastaaeg parasjagu mängib ja teistkorda kuulasin kõik
aastaajad eraldi. Vaieldamatult on minu lemmikaastaajaks sellelt plaadilt kevad
(Allegro)- see algas nii positiivselt ja rütmikalt, et keerasin mõned korrad isegi
lugu tagasi. Kujutasin ette kuidas praegu, mil meil on kevad kõik ümberringi
hakkab õide puhkema ja muusika läks seda sama rada pidi, kui lugu aeglustus ja
oli paar kurvemat nooti kujutasin endale silmeette pildi sellst, kuidas õrnalt vihma
rabistab ja inimesed kilgates katuse alt - katusealla jooksevad. Suvi oli veidi
nukrama tooniga, kui kevad, see oli mulle üllatuseks
annaabi.ee 
