Usa suutis kiiresti oma majanduse rahuaja vajadustele mber hlestada. Majandus lks lesmnge. Riigipeaks oli president, seadusandlik vim kuulus Kongresile, mis koosnes 2 kojast, Esindajate Kojast ja Senatist. vabariiklik ja demokraatlik erkonnad. 1940. aastatel hakkas USA's vasakpoolsete vastu rnnak. Neegritel piirati valimisigust, neegrite lapsed ei saanud ppida valgete lastega samas koolis, tkoha hankimises ja ttingimustes oli neegritel halvem olukord kui valgetel. 1954. aastal tunnistas lemkohus phiseadusvastaseks eraldi koolid neegritele ja valgetele. 1960. aastail toimus neegrite olukorras murrang, kus veti vastu seadused, mis parandasid tunduvalt neegrite elu. USA vlispoliitika phieesmrgiks oli lne demokraatia tugevdamine ja vastuseis kommunismi levitamisele maailmas. 1950. aastate algul sekkusid USA ved korea stta, et pidurdada kommunismi levikut. 1954. aastal jagunes Vietnam kaheks (NSV liidu ja hiina toetusel) Phja-Vietnam ja (usa-prantsusmaa toel) Luna_vietnam SAKSAMAA
Kongress - suur nõupidamine; (võimuorgan). Konstitutsioon - põhiseadus võimude lahususe teooria - on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Senat - ülemkoda USAs , on parlamentaarse riigikorra puhul 2 kojalise parlamendi ülemkoda. täidesaatev võim võim, mis rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. President - on paljude organisatsioonide, ettevõtete, asutuste ja riikide juhi tiitel. Saadikutekoda - diplomaatiline ametiaste, saatkonna juht. Ülemkohus - kõrgeim kohtuorgan proportsionaalne osalemine mõõdukooskõlaline osalemine kodanikuõigused - Konstitutsiooniline Konvent põhiseaduste kogu riigis Walter Raleigh - rajas Roanoke´i saarele esimese inglise koloonia Põhja-Ameerikas, nüüdses Põhja-Carolinas.(inglane) Henry Hudson - Inglise meresõitja ja maadeuurija Henry Hudson sisenes hiljem tema järgi nime saanud jõele praeguses New Yorgi osariigis.(12. sept.)
annaabi.ee 
