Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Teiseks varajaseks huviks oli
matemaatika. Hegel valdas samuti algelisi teadmisi Christian Wolffi filosoofiast. 1788. aastal
asus Hegel Tübigeni Ülikooli protestantliku teoloogiat õppima. Pärast kahte aastat õppimist,
omandas Hegel filosoofias magistrikraadi. 1793. aastal sai temast teoloogiline litsentsiaat.
Hegel suri 1831. aastal Berliinis.
Teosed:
''Vaimu fenomenoloogia''
ilmus 1807. aastal
selles kirjeldatakse teadvuse arenemist üleminekutena
selle kaudu tekkivat reaalsust nim. Hegel vaimuks
selles teoses lõpeb üleminekute seeria absoluutses teadmises e. vaimu teadlikuks
saamises iseendast
''Loengud filosoofia ajaloost''
rajas aluse antiikfilosoofia ajaloo uurimisele
''Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia''
selles esitas ta oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning, mis oli mõeldud
käsiraamatuks tema loengukursuse juurde