Eesti kirjandus enne ärkamist
matustel kõlama eestikeelsed värsid. Paraku ei jõudnud need pärisrahva
kuuldekaugusesse.
1630. aastate keskel muutus pulmalau l- epitalaamionid härrasrahva pidusaalides
ja trükisõnaski moeasjaks. Pulmalaulu populaarsust ärgitas kohaliku trükikoja
tegevuse algus, aga ka tuntud saksa luuletaja Paul Flemingi (1609-1640)
Tallinnas viibimine. Tema ümber koondusid kohalikud luuleharrastajad,
moodustades poeesiahuviliste nn lemburiseltsi. R. Brocmann (1609-1647) P.
Flemingi sõber. Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor. Tema säilinud
juhuluuletustest on tuntuim pulmalaul pealkirjaga ,,Carmen Alexandrinum
Esthonicum ad leges Opitij peoticas compositum" - ,,Opitzi poeetikareeglite
järgi koostatud eestikeelne laul aleksandriinis".
Juhuluuletajate seas tõuseb esile Käsu Hansu kaebelaul. Teos peegeldab Vene
valitsusaja tumedat algust Eestis Põhjasõja päevil. Tegemist on Puhja köstri ja
annaabi.ee 
