ristirüütlite võiduga. Ristirüütlid viisid Lehola maavanema Lembitu poja, Meelise, Dünamünde kloostrisse, kus pandi Meelisele nimeks Bernhard. Kloostrit ründasid saarlased ning Meelis ja teised maavanemate pojad, kes olid kloostrisse toodud, põgenesid saarlaste laevadele. Saarlaste laevas sai Meelis tuttavaks Huldoga, kes oli saarlaste laevade juht. Saarlaste laevad jäid mereröövlite kätte ning Meelis võeti mereröövlite laeva, sest mereröövlid tahtsid Meelise eest Lembitult lunaraha saada. Mereröövlid röövisid Tsingsrydi linna Rootsimaal. Nad varastasid sealt maavürsti Sigurdi tütre Astridi ja veel palju väärtuslikke esemeid. Meelis põgenes koos Astridiga vana rauga koju ning jäi sinna mitmeks kuuks. Rootsimaal aga elas ta kogunisti paar aastat, kuid suundus siis kodumaale tagasi. Meelis elas pakasega Eesti metsas ja kuulis seal, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus tapetud ning Meelise emagi on surnud. Meelis käis
armastusest tütarlapse vastu jätab selle tegemata. Erinevalt Meelisest masendab teda 20 lõputu ja kasutuna näiv võitlus saksa vallutajatega. Ta hukkub Jüriöö ülestõusu ajal ühes lahingus rüütlitega võideldes. ·Enn Kippeli "Meelis" jutustab Lembitu pojast Meelisest, kelle sakslased isalt ära Võtavad ja kloostris kristlaseks tahavad kasvatada. Kord õnnestub tal põgeneda. Meelis satub Kuramaa mereröövlite kätte vangi, kes tema eest Lembitult raha mõtlevad küsida. Tagasi Eestisse satub Meelis suure mehena, kui tema isa juba ammu tapetud on. Ta läheb eestlastele võitlusesse võõrvõimudega appi. Meelis langeb, kõrvuti vürst Vjatskoga Tartu linnuse kaitsmisel. 21