Ida-Virumaa, põlevkivi ja paekivi
on kogunenud mineraalid, nii näeme jäljendeid ammu elanud
olestest. Nii neid meieni säilinud kesti, kodasid ja jäljendeid
nimetataksegi kivististeks e. fossiilideks.
Kuidas said loomad, kes on paekividele jälje jätnud,
meie maale?
Kunagi asus see mandriosa hoopis teistsugustes tingimustes,
ekvaatori lähedal. Meie maa kohal loksus soe 20...30°C - ,
soolane -- 35 madal meri. Neis oludes oli hea elada
korallidel ja teistel soolase ning toidurohke vee lembestel
organismidel. Nii mõnusad olud olid väga ammu 400-500 000
000 aastat tagasi, siluri ordoviitsiumi ajastul.
Praeguses Läänemeres neid loomi ei ela. Seda põnevam on
leida rannaliivast mõnd igiammust loomakest.
Maakera ajaloo seisukohalt kõige vanemad korallid e.
õisloomad olid tabulaadid, rugoosid ja helioliidid. Nende nimed
on tuletatud sisemist ehitusest, mida on uuritud mikroskoobis.
Korallid võivad elada üksikult või koos hulgana e. kolooniana.
annaabi.ee 
