Arvo Valton
Novellikogudes
"Mustamäe armastus" (1978) ja "Võõras linnas" (1981) paiguti tugevnenud publitsistlik
allhoovus on allutatud mängu paradoksaalsusele, mis tagab maailmapildi ambivalentsi.
Valtoni romaan "Teekond lõpmatuse teise otsa" (1978) on ajalooline, selle mängupaigaks
on Kesk-Aasia, jutustatakse mongoli valitsejast Tsingis-khaanist ning tao mungast Chang
Chunist. Realistliku romaani kompositsioonireegleid eirab sürrealistlik narratiiv
lembemotiivide varieerimisega teoses "Arvid Silberi maailmareis"(1984, lühem variant LR
1981): autor esitab kujutlusi rännakutena järjest avarduvas aegruumis. Kahe raamatuna
"Üksildased ajas" (I 1983; II 1985) ilmunud kuues lühiromaanis on keskendutud
üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest.
Valtoni on avaldanud aforismikogud "Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), "Märklaud kilbiks"