AY Kungla Eugeenika Selts
Olari andmetel ilmus enim artikleid kohtuarsti ja
hilisema eugeenika instituudi juhi Hans Madissooni sulest. Madisoon (ka Madisson) kirjutas
1935. a raamatu "Tõutervishoid ja rahva tulevik". Aastaid enne 1927.a ilmus aga mitme
teadlase ühistööna tõutervishoiu käsiraamat "Pärivus ja valik" (autorid Madissoon, Lüüs,
Vilms, Audova). Olari nimetab tuntud Eesti eugeenikapooldajatena veel
bakterioloogiaprofessorit Karl Schlossmanni, meditsiinidoktorit K. Lellepit, Villem
Ernitsat, rahvusliku arstiteaduse rajajat Albert Valdest ja psühhiaatriaprofessorit
M.Bresowsky't.
Meditsiiniajaloolase Ken Kallingu uuringud kinnitavad Olari väidet, et Eesti eugeenikaideed
said alguse sajandivahetusel. Kalling peab eugeenika ja Eesti Eugeenika Seltsi sünni
eelduseks peamiselt Eestis väga populaarseks saanud karskusliikumise käigus tekkinud ideid.
(Kalling, ,,Karskustöö...")
Kuidas karskus ja eugeenika ehk rassipuhtus seotud on